Igal pool meedias räägitakse, kuidas robotniiduk säästab aega ja teeb töö Sinu eest ära. Aga kui palju tegelikult kirjutatakse sellest KUIDAS robotniiduk töötab? Püüame järgnevalt anda ülevaate robotniiduki olemusest ja toimimisest võimalikult lihtsalt ja selgelt alustades A-st ja B-st.
Eksiarvamus: robotniiduk niidab muru samal põhimõttel nagu niidetakse muruniiduki või murutraktoriga.
Nii see kindlasti ei ole. Robotniiduk on autonoomne ehk iseseisvalt toimetav masin, mille eesmärgiks on Sinu muru ära niita. Robotniiduk ei mõtle ise ega oska Sinu küsimustele vastata – ta ei ole nagu arvuti või tehisintellekt. Parimal juhul oskab ta Sinu telefoni rakendusele või tehisintellektsetele seadmetele oma toimetamise kohta infot jagada. Samuti ei ole robotniiduk nagu tavaline niiduk, mille kord nädalas garaažist välja ajad ja muru niitma paned. Robotniiduk programmeeritakse muru niitma talle etteantud seadistuste alusel ja robotniiduk hooldab aeda terve hooaja jooksul. Ehk siis – robotniiduk ei lase murul kõrgeks kasvada vaid hoiab seda pidevalt niidetuna. Keskmisel robotniidukil kulub umbes nädal, et igale poole niitma jõuda. Enne robotniiduki esmast paigaldamist soovitame muru niita kuskil 3 cm kõrguseks – nii on robotil lihtsam alustada ja paigaldajal on ka lihtsam paigaldada. Lisaks hakkab robot muru kohe haldama ja ei jää niitmata alasid, mis silma riivaksid.
Kuidas robotniiduk teab kust on niita vaja?
Robotniiduk ei teagi KUST täpselt on niita vaja. Robotniiduki paigaldamise esimene samm on kaabli ehk õige nimega perimeetertraadi paika panek ümber niidetava ala. Sellest saab robotniiduki tööpõld. Kaabel algab roboti laadimisjaamast, teeb ümber krundi ja sellel olevate takistuste tiiru ja lõpeb laadimisjaamas. Kaabel paigaldatakse kas maapeale kaablivaiadega või siis maa sisse spetsiaalse paigaldusmasinaga, mis lõikab murukamarasse soone ja paneb samal ajal sinna kaabli maha. Kui toimub robotniiduki esimene installeerimine, siis osad robotniidukid mõõdavad ära oma perimeetri pikkuse ja pakuvad selle järgi palju nad peavad nädalas niitma, teistele tuleb käsitsi sisestada niidetava pinna suurus ja nad pakuvad siis oma tööajad. Intelligentsemad mudelid tahavad oma töö teha tööpäevadel ära, et nädalavahetusel oleks muru pere päralt ja nad ei oleks jalus. Vastavalt pinna suurusele määratakse nädala töötundide arv, mis robotil kulub, et antud pinda pidevalt niidetuna hoida. Neid tunde on võimalik oma eelistuste järgi muuta ja kohendada.
Kas kõik puud ja põõsad tuleb ära piirata?
Ei, kõik mis on piisavalt tugevad, et roboti müksamine neile liiga ei tee, võib jätta piiramata. Üheks võimaluseks on ka serva ehitamine peenarde või batuudi jalgade ümber või siis näiteks puidust lippide löömine ümber puu või põõsa, mille vastu saaks robot oma põrke teha. Nii ei kahjustaks robot noort puud või väikest põõsast. Üldiselt soovitame võimalikult palju lasta robotit põrkesse, sest kui põõsa ümber kaabel panna, siis jääb üsna suur ring trimmerdada. Põrkesse lastud robot niidab lähemalt ja nii jääb võimalikult vähe rohida või trimmerdada.
Miks see robotniiduk juhuslikult liigub ja käib juba kohtades kus ta käinud on? Miks ta ei niida järjest nagu näiteks robottolmuimeja koristades teeb?
Sellele on väga lihtne vastus – põrand on kõva ja sellele ei jää jälgi, kui tolmuimeja robot seal oma rada mööda käib. Muru seevastu aga ei taha, et teda tallatakse pidevalt ühte rada pidi ja selline tegevus tekitaks murupinnale väga koledad jäljed. Seega liiguvad enamus mururoboteid siiski täiesti juhuslikku trajektoori pidi. Selle jaoks ongi vaja nädala töötundide arvu, mille jooksul satub robot aia igasse viimasesse kui nurka ja kui ei satu, siis saab teda alati sinna suunata. Targemad robotid lähevad ka laadima erinevaid radasid pidi, et mitte aiaserva rada tallata. Selle funktsiooni saab robotile seadistuste alt sisse lülitada.
Kell sai 10 ja robot ei niida, kuigi peaks – mis tal viga on?
Vastus – mitte midagi ei ole viga. Robotniidukile saab anda ajavahemiku, mil tal on lubatud tööd teha. See ei tähenda, et tuleks roboti tööaegu mõõta ja arvestust pidada. Robot on intelligentne ja teab ise kuna ta saab ja peab tööle minema – muru hooldamine on siiski ju tema ülesanne ja tal tuleks lasta seda ka teha ilma sekkumata, onju? Aga miks ta siiski välja ei läinud kell 10.00? Sellel võib olla mitu põhjust. Esiteks ei ole ta aku veel piisavalt laetud ja ta tahab oma laadimise lõpuni viia, enne kui tööle läheb. Teiseks võib olla tal nädala töötunnid juba täis saanud ja tal pole vaja enam niitma minna. Kolmandaks võib olla vihmaandur sisse lülitatud ja kui vihma sajab, siis ta ka niitma ei lähe, kui seda ei ole lubatud. Neljandaks võib olla öösel olnud nii külm, et ta aku sisetemperatuur on nii madal (alla +5 kraadi), et ta ei saa veel tööle minna ja ootab järgmist töötsüklit, et siis uuesti proovida. Kui väljas on ikka nulli-lähedane temperatuur, siis targemad robotid teavad, et aku säästmise nimel tuleb toimetamist hiljem alustada. Selle jaoks on hea, kui on üks tööaeg planeeritud ka päeva teise poolde – nii ei jää robotil külma ilma või vihma tõttu terve tööpäev vahele.
Kas robot siis vihmaga tööd ei teegi?
Teeb küll. Targematel robotniidukitel on peal vihmasensorid, mis tunnevad ära kas on kuiv ilm või on sajune. Seda, kas robot niidab vihmaga või ei, seda saab igaüks ise otsustada. Saab määrata ka nii, et ta kerge sabinaga niidab, aga paduvihmaga läheks koju ära. Kui lasta tal vihmaga niita, tuleb tema tera ja selle ümbrust tihedamini puhastada. Mõnel telefonirakendusega mudelil on ka näiteks ilmaennustus sees, et saab selle põhjal otsustada kuna robot niitma saata ja ootamatu paduvihma või äikse korral ta kaugjuhtimise teel koju saata. Kui on niidualal madalamaid kohti, kuhu vesi kipub kogunema, siis tuleks kas vihmaga niitmine välja lülitada või siis maapuuriga sinna üks auk teha, see kivisid täis panna ja pealt mullaga katta. Sellisel juhul tekib drenaaž, mille kaudu vesi ära läheb ja robot saab iga ilmaga toimetada.
Millega ma teda pesen?
Ei pesegi. Kindlasti mitte – ei veevoolikuga ja kohe kindlasti mitte survepesuriga. Robotniidukid on küll pealt poolt veekindlad, aga altpoolt võib vesi sattuda roboti mikroskeemi juurde ja seal paksu pahandust tekitada. Roboti põhja alla ladestunud murujäätmed võib kas kuivalt harja või kaabitsaga või äärmisel juhul niiske lapiga puhastada. On olemas ka spetsiaalne kaitsevahend, mis ei lase murul kõvasti korpuse külge kinni jääda. Sellega tuleks roboti põhja paar korda suve jooksul töödelda ja siis on puhastamine lihtsam.
Kas robot on hooldevaba?
Robot on iseseisev oma toimetamise juures, kuid hoolt ja silma peal hoidmist tahab ikka. Esiteks tuleb hoolitseda selle eest, et murule ei jääks vedelema asju, millele võib robot liiga teha või mis võivad robotile liiga teha. Teiseks tuleb ikka veenduda, kas sõber ööseks koju jõudis või tekkis tal teel mingeid takistusi. Telefoni rakendusega ühendatud robotid oskavad ise märku anda, kui neil mingi mure tekib. Kui ostate ilma GSM-ita mudeli, siis tuleb ikka aeg-ajalt kontrollimas käia. Lisaks tuleb robotit ka vahepeal puhastada – sellest annab tavaliselt märku suurenenud müra niitmisel. Siis tuleb robot teisipidi keerata ja vaadata mis seal põhja all toimub.
Kui tihti tuleb robotil terasid vahetada?
Roboteid on erinevaid. Osadel robotniidukitel on mitu õhukest lendtera ja neid tuleb mitu korda hooaja jooksul vahetada. Teistel robotitel on aga päris niiduterad all ja neid vahetatakse vaid korra aasta-kahe jooksul. Tavaliselt tehakse tera vahetus ära iga-aastase hoolduse käigus ja ise selle peale mõtlema ei pea. Ise ei soovitaks roboti tera teritada – tera peab olema tasakaalus, et ta ei hakkaks robotit väristama ja sellega robotile liiga ei teeks. Üldiselt toimivad targemate robotite terad mõlemat pidi – iga kord kui tera tööle paneb teeb seda erinevat pidi – nii kulub tera ühtlasemalt ja pikeneb tera eluiga.
Kui turvalised on robotniidukid – mis saab kui robot lapse või lemmikloomaga kokku põrkab?
Robotniidukitel on sõltuvalt tootjast erinevad turvalisuse tasemed. Kui majas on lapsi või loomi, siis soovitame valida võimalikult turvalise robotniiduki, mille tera oleks võimalikult hästi varjatud ja kaitstud, et jalg või käpp teraga mingil juhul kokku ei puuduks. Turvalistel mudelitel jääb natuke rohkem niitmata, kui neil, millel tera on korpuse servas, kuid vähemalt on süda rahul, et ei ole oht kedagi vigastada. Osad robotid tunnevad põrke ära siis, kui ratas hakkab ringi käima – need robotid müksivad natuke rohkem ja on äkilisema iseloomuga. Osadel robotitel on aga korpusel põrkeandur, mis õrnalt müksates annab juba robotile teada, et takistus on ees. Sellisel juhul pöörab robot otsa ringi ja jätkab oma tööd teises suunas.
Kui ma ostan robotniiduki, siis kas mul ei ole aias enam midagi vaja niita?
Kui Su aed ei ole planeeritud nii, et kõik servad on muruvabad ja kaetud kiviparketi või kiviklibuga, siis trimmerdamisest Sa ei pääse. Robotniidukid jätavad servast ligikaudu 15 cm niitmata ja selle jaoks oleks hea omada trimmerit. Eriti head on akutoitel murutrimmerid, sest ei ole vaja ei õli ega bensiini ja need käivituvad vaid nupule vajutamisega.
Mida ma robotiga talvel teen?
Talveks läheb robot talveunne ja selleks, et tal mõnus talvituda oleks tuleks ta tõsta enne talve tulekut sooja ja kuiva ruumi. Samuti tuleks tema laadimisjaam eemaldada õuest ja panna koos robotiga talvituma, sest robotit on vaja talvel ka korra laadida. Kui aga ise ei taha sellega tegeleda, siis saab roboti talveks meie esindusse tuua. Sel juhul tuleks laadimisjaam lihtsalt õues kinni katta nii, et lumi ja vesi sinna ligi ei pääseks.
Aga mul on nii keeruline krunt – kas robot mulle üldse sobib?
Üldiselt sobib robot igasse aeda, kuid et olla kindel võib alati meile saata päringu koos oma aadressiga, mille abil saame maaameti lehelt krundi üle vaadata, paigalduse peale joonistada ja selle alusel saame teha juba konkreetse pakkumise just Sinu aeda sobivale robotile. Kõige lihtsam on päringut teha kasutades vormi: https://saemeister.ee/tahan-robotniidukit/ Meie paigaldaja suudab ka kõige keerulisemates oludes loominguline olla ja võtab vajadusel ka kiviparketi üles, viib kaabli alt läbi ja paneb kivid ilusasti tagasi.
Saemeistri valikus on kvaliteetsed robotniidukid sellistelt kaubamärkidelt nagu STIHL ja STIGA. Mõlemad robotid on päris niiduteraga, vihmasensoriga – osad on telefoniga ühilduvad, teised käsitsi seadistatavad. Osadel robotitel käib pult välja, et saaks teha sirge seljaga seadistusi ning vajadusel robotiga ka aia taha niitma minna. Meie robotipaigaldajat tööhoos saab näha sellest videost:
Kõik STIHLi mudelid leiate siit: https://saemeister.ee/tootekategooria/robotniidukid-2/imow-robotniidukid/
ja STIGA mudelid siit: https://saemeister.ee/tootekategooria/robotniidukid-2/stiga-robotniiduk/
Antud postituse õigused on kaitstud ja selle postituse või selle osade kopeerimine ilma autori kirjaliku loata ei ole lubatud.
Autor: Liina Virumäe