Nõuanded

Mootorseadmete kasutamine talvel

Bensiinimootoritega seadmetel on talviseks kasutamiseks omad nipid ja trikid, kuidas vältida karburaatori külmumist ja töötõrkeid. Esmalt veendu, et sinu seade on talviseks kasutamiseks valmis! Alati aitab selleks puhuks konkreetse seadme kasutusjuhend.

Talvised tingimused ei tähenda alati lund ja miinuskraade. Karburaatori külmumine võib tekkida juba +10 ‘C juures. Alates sellest temperatuurist (ja madalamal) tuleks kasutada karburaatori eelsoojendamist soojaõhu kanali avamise teel. Selleks uuri oma seadme kasutusjuhendist kus ja mismoodi seda teha (ptk “Talvine ekspluatatsioon”). Kindlasti ei tohiks alates +20 ‘C ja kõrgematel temperatuuridel soojaõhuga karburaatori eelsoojendust kasutada. Mootorisse sisenev õhk ja kütusesegu jahutab mootorit seespidiselt, liiga kõrge sisendtemperatuur võib põhjustada kolvi ja väntvõlligrupi osade ülekuumenemist ja see võib lõppeda kuluka remondiga. Soojaõhukanali siiber on masinal standardis kaasas.

STIHL MS 261 puhul toimi siibri avamiseks järgnevalt:
1. Eemalda õhufiltrit ja mootorit kattev kaas
2. Leidke väike oranž päikse/lumehelbe pildiga siiber
3. Tõmmake siiber suveasendist kruvikeeraja otsaga välja
4. Asetage siiber pessa tagasi avaga mootorsae poole. 
5. Asetage tagasi õhufiltrit ja mootorit kattev kaas. Nüüd on saag lülitatud talvise režiimile!

Talveasend

Mootorsae talveasendi seadistus

Profivõsalõikurite puhul on siibri seadmine veelgi lihtsam, siiber asub otse kaanel – päikse/lumehelbekes märk. Kui siiber on vastavalt temperatuurile õiges asendis, jääb vaid soovida: jõudu tööle ja nautige ilma!

Talveasend

Võsalõikuri talveasendi seadistus

Koheva lume ja temperatuuriga alla -10 ‘C tuleks kasutada lisaks avatud soojaõhukanalile ka nn tuisklume katet. Katte kasutamisel peab soojaõhu siiber olema talveasendis. Kate on eraldi varuosana saadaval, seda ei paigaldata seadmega tehasest kaasa. Manuaalsete karburaatoritega seadmed võivad vajada ka karburaatori häälestamist. Selle kohta leiad infot kasutujuhendi peatükist „Talvine ekspluatatsioon“.

Lisaks eelnevale on teatud mudelitel võimalik kasutada ka paber- või viltfiltri asemel väiksema jäätumise võimalusega  nailonfiltreid. Sellisel juhul tasub aga meeles pidada, et nailonfilter ei sobi kasutamiseks tingimustes, kus on palju lenduvat peenikest puidutolmu. Suvistes tingimustes võiks siiski kasutada tihedama struktuuriga filtreid. Märjaks saanud filter kuivata toatemperatuuril. Jäätunud ja läbivettinud paberfiltrid ei kõlba edasiseks kasutamiseks, sest nende filtreerimisomadused on kõvasti langenud.

Masinaid, millel on elektrooniline käepideme soojendus on ka karburaatori soojendus ja nendel seadmetel on vähem tõrkeid talvistes oludes.

Käepideme soojendus

 

Lisaks:

Saeketiõli tuleks välja vahetada talvise vastu. Selleks tuleb ketiõlipaak tühjaks kallata ning kasutada „vedelamat“ ning madalama kristalliseerumistemperatuuriga saeketiõli. Sünteetiline saeketiõli on kindlasti talvisel kasutamisel parem, kui mineraalne saeketiõli, STIHL valikust sobib talviseks kasutamiseks ideaalselt SynthPlus saeketiõli, mille külmakindlus on kuni -25°C

Baasõli

Määrimisomadused

Eriomadused

Säilivusaeg kinnisena

Külmakindlus kuni

ForestPlus

Mineraalne

Hea

3 aastat

-15°C

SynthPlus

Sünteetiline ja mineraalne

Väga hea

Kõrge suutlikkusega saeketiõli

7 aastat

-25°C

BioPlus

Taimebaasil õli

Hea

Loodussõbralik, biolagunev

4 aastat

-20°C

  • Nagu tavaliseltki mootorsae kasutamisel, on alati mõtekas hoida saekett terav ja mõned teravad lisaketid tagavaraks. Väga külmunud puidu puhul võib kaaluda ka saeketi teritusnurga muutmist ca 5 kraadi väiksemaks (rahvakeeli „nürimaks“), väiksema teritusnurgaga kett ei ole rabeda külmunud puidu sees nii agressiivne ega tekita vibratsiooni.
  • Miinuskraadidega on mõtekas kasutada ka kõvasulamhammastega saeketti, mis püsib külmunud puidu sees oluliselt kauem teravam, kui tavakett
  • Viimaseks tasub teha kõik selleks, et segukütuse hulka satuks võimalikult vähe kondensaatvett. Selleks tuleks üritada segukütust hoida pidevalt konstantsel temperatuuril. Kui vähegi võimalik, tuleks vältida kütusekanistri tõstmist puhkeajaks sooja kohta ja tööajaks jälle välja külma kätte. Pidev suur temperatuuride vaheldumine põhjustab niiskuse kondenseerumist kanistri sees. Et kondensaadi tekke oht võimalikult väike oleks, tasub segukütust segada ka võimalikult väikeste koguste kaupa. Segukütust tulekst teha enam-vähem nii palju, kui parajasti tööks vajalik ning selle lõppemisel uus segu valmistada.

Teie mootorsaag vajab talvel mõningast lisahooldust

Järgnevalt mõned põhilised soovitused:

  • Ketikaant ja selle alust pinda tuleb tihedamini puhastada, et takistada lume ja niiskuse jäätumist koos saepuru ja ketiõliga.
  • Tihedamini tuleb puhastada ka ketipiduri linti ning lingisüsteemi, et takistada jää kogunemist ka sinna, mis võib põhjustada ketipiduri mittetoimimist. Eriti oluline on see saagide puhul, millel ketipiduri süsteem asub ketikaane sees.
  • Enne kütuse- või õlipaagi korgi eemaldamist puhastage täiteava ümbrus, et lumi ei pääseks paaki. Vesi ja niiskus põhjustavad kütuse ning õli määrdeomaduste halvenemist.
  • Hoidke antivibratsioonisüsteem (vedrud ja puksid ümber mootori) lumest ja jääst puhtad. Antivibratsioonisüsteemi elementide jäätudes ei toimi süsteem enam korrapäraselt ning põhjustab töötaja kiiremat väsimist.
  • Eemaldage lumi, jää ja veepiisad tagumisel käepidemel asuvate gaasipäästiku ja gaasilukusti ümbruselt, et takistada nende jäätumist ja tagada probleemivaba töö.
  • Lisaks tuleb puhtana hoida ka lahtised õhuvõtuavad sae korpusel, mis tagavad sae mootorile vajaliku jahutuse. Lumi, jää ja jäätunud saepuru takistavad õhu liikumist ning võivad põhjustada mootori ülekuumenemist. Samuti jälgige, et talvel kasutusel olev paksem riietus ei blokeeriks töötamisel õhuvõtuavasid.
  • Olge eriti tähelepanelikud mootorsae turvasüsteemide osas ja hoidke need puhtana.

Ilmastikutingimustega seonduvad ohukohad

Olge tähelepanelik, kuna maapind võib olla jääs ja libe. Töötamisel olge kindel, et teie jalgealune pind on kindel ning hea haarduvusega. Väga tuuliste ilmadega ja tihedas lumesajus kaaluge saagimise edasilükkamist vältimaks õnnetusjuhtumeid.

Jälgige, et mootorsae käepidemetel ei oleks jääd, mis võib põhjustada sae käest libisemist töö ajal. Enne langetamist eemaldage puutüvelt ja selle ümbrusest liigne lumi ja jää. Samuti eemaldage lumi alumistelt okstelt, mis võib vibratsiooniga saagimise ajal alla pudeneda ning tõmbab saagimiselt tähelepanu kõrvale.

Kasutatud allikad: http://www.farron.ee/blog/mootorsaekasutamine/ ja http://www.farron.ee/blog/talvinetoo/