You are currently viewing Kuidas valida muruniidukit?

Kuidas valida muruniidukit?

  • Post category:Nõuanded

25 aasta eest oli muruniiduki valimine lihtne – läksid lihtsalt poodi ja ostsid selle niiduki, mida parasjagu pakkuda oli. Tänapäeval on aga erinevate tootjate erinevate funktsioonidega muruniidukeid müügil nii ehituspoodides, internetikaubamajades, aia- ja metsatehnikakeskustes, aianduspoodides kui ka toidukauplustes.

On võimalik osta elektrilise- või bensiinimootoriga muruniiduk,  rootorniiduk, akuniiduk, robotniiduk, käsistarteriga või elektrilise käivitusega, lükatav, iseliikuv või pealistutav, metallist või plastist korpusega, esiveoga või tagarattaveoga, väljaviskav, peenestav või koguv niiduk.

Kuidas siis teha õige valik? Mille põhjal otsustada milline niiduk on just Teie muruplatsile sobiv?

Esimese asjana tuleks arvestada oma niidetava ala suurusega. Väikesesse ridaelamuaeda sobib ideaalselt elektriline niiduk, käsitsi lükatav rootorniiduk või akuniiduk. Suuremale linnakrundile, kus juhtmete vedamine keeruline ja niidetav ala on suurem, sobib bensiinimootoriga muruniiduk. Talumajapidamisse sobiks murutraktor, kuna seal on pind suurem ja väikese lõikelaiusega käsiniidukiga kulub liialt palju aega.

Teiseks võiks arvestada ka mugavusega. Lükatava niidukiga niitmine on trenni eest. Kui aga tervis ei võimalda või on pinnal palju kallakuid, on mõistlikum lahendus iseliikuv ehk vedavate ratastega muruniiduk.

Sellisel juhul tuleb muruniidukit ainult suunata ja sellega kaasa kõndida.  Kui muruniitmine ei ole suvel just meelistegevus, siis on tänapäeva tehnoloogiad sedavõrd arenenud, et robotniiduk suudab terve hooaja omaette toimetada ja muru pidevalt hooldatuna hoida.

Robotniiduk on oma olemuselt murutraktori asendaja ja on mõeldud alates paarisajast ruutmeetrist kuni 6000 m² pinnale. 

Kui otsustate siiski muruniiduki kasuks, siis tuleks edasi mõelda millist tulemust Te soovite. Kui muru on lihtsalt tülikas asi, millest tuleb vabaneda, siis sobib selleks külgväljaviskega või tahapaiskega muruniiduk. Sellisel juhul lõigatakse kõrs ja saadetakse täispikkuses muru peale kas ühtlaselt laiali või vaalu.

Edasi on valida, kas muru kokku riisuda või jätta sellisel kujul murule kuivama. Külgväljaviske miinuseks on esiteks niidetud muru viskamine kaugustesse, mis ei ole väga turvaline, kuna koos muruga võib ka mõni kivi või muu ese teadmata suunas lennata ja tekitada kahjusid kas klaasidele või ka läheduses viibivatele inimestele ja lemmikloomadele.

Teiseks tuleb külgväljaviske puhul arvestada kumba pidi niita, et peenrad ja teerajad murust puhtaks jääksid.

Otsustades kogumiskorviga muruniiduki kasuks jääb ära riisumine ning muru pind on puhas ja niidetud rohtu ei kanta jalanõudega eluruumidesse. Kogumine on väga efektiivne ka sammalduva muru hooldamisel, kuna laseb murul hingata ja sambla teke väheneb.

Kogutud murust saab aga toota väärtuslikku komposti peenardel kasutamiseks. Kogumiskorv on hea lisaväärtus ka sügisesel lehtede koristamisel – lehed võib kas eelnevalt peenestada ja siis kokku koguda või ka kohe kõige madalamas asendis kogumiskorvi koguda.

Kogumiskorviga niidukitel on tavaliselt ka tahapaiske funktsioon ja peenestamis- ehk multšfunktsioon. Universaalteraga niidukid ei pruugi neid kõike funktsioone täiuslikult teha, kuid on ka niidukeid, millel saab tera vahetuse ja multšikatte paigaldamisega koguvast niidukist teha ideaalse multšeri.

Multšimisfunktsiooni saab kasutada suve kõige kuivemal perioodil, kui muru kipub kuivama ja muutub kollaseks. Sellisel juhul annab multš vajalikku väetist ja aitab niiskust paremini muru sees hoida.

Peenestamine ehk multšimine on virga inimese lõbu, kuna ideaalse tulemuse saab siis, kui niita kolmandik kõrre pikkusest. Näiteks 9cm muru niitmisel tohib võtta 3cm ja kasvama jätta 6cm – ainult sellisel juhul suudab niiduk ideaalselt murulibled peenestada ja ei teki muruklompe ning 2/3 kasvama jättes on peenestatud murul ka piisavalt ruumi muru sisse ära kaduda jättes ideaalse tulemuse.

Kui olete leidnud endale sobiva funktsionaalsusega niiduki, siis ei tohiks jätta tähelepanuta selle tehnoloogilist ülesehitust. Kvaliteetse niiduki tunnuseks on tugev korpus, kuullaagritel kummikattega rattad, kvaliteetne tera, kogumiskoti ülesehitus, vastupidav mootor ja kindlalt kinnitatud käepide.

Korpuseid on nii metallist, kui ka plastikust. On levinud väärarusaam, et plastik on nõrk ja puruneb kergesti. Tõepoolest võib see odavate muruniidukite puhul nii olla, kuid näiteks Austrias toodetud Viking muruniidukitel on kasutuses ABS-klaasfiiberplastik, mida testitakse tehases metallkuulidega “tulistades”, millega simuleeritakse kivide sattumist korpusesse.

Selline plastik ei väändu, ei roosteta ja tema eluiga on tunduvalt pikem, kui metallkorpusega niidukil. Suuremate pindade jaoks mõeldud muruniidukitel on kasutatud ka valatud alumiiniumist korpuseid, mis on ülitugevad ja vastupidavad, kuid eeldavad veosüsteemi kasutamist, sest ilma veota lükates on märksa raskemad kui teist tüüpi korpustega muruniidukid.

Järgmise oluline osa on muruniidukite rattad ja nende kinnitusviis korpuse külge. Odavamatel muruniidukitel puuduvad kuullaagrid ja ratas on kinnitatud plekkkorpuse külge poldi abil, mille peal siis ratas pöörleb.

Antud lahendusel on mitu miinust: esiteks on sellist niidukit raskem lükata, teiseks kipuvad selliselt kinnitatud rattad ajapikku viltu vajuma, muutes otse sõitmise keeruliseks ja kolmandaks kuluvad rattad kiiremini, kuna toimub pidev hõõrdumine plastist ratta ja metallist rattapoldi vahel.

Kvaliteetse muruniiduki tunneb ära esiteks kuullaagrite olemasolu järgi ja teiseks on rattad omavahel ühendatud võlliga, mis tagab, et rattad püsiksid otse pikki aastaid. Samuti tasuks hoiduda plastikratastest, kuna need kuluvad märgatavalt kiiremini läbi, kui kummikattega rattad.

Vedavate muruniidukite puhul tuleks jälgida ka vedava silla rataste mustrit – sileda ratta puhul on oht, et niiskema muru või kallaku puhul hakkab ratas ringi käima ja ei haaku pinnasega.

Muruniiduki tera on asi, millele ei osata tähelepanu pöörata. Tegelikkuses sõltub niite kvaliteet lisaks korpuse kujule ja ülesehitusele tera kvaliteedist ning paindest. Näiteks on vaja peenestamiseks kas eritasandil asuvaid topeltterasid või siis astmeliselt painutatud terasid.

Kogumiseks ja väljaviskamiseks on vaja, et tera ülemine välimine osa oleks tugevalt painutatud teraga risti – see tekitab tuult, tõstab heinakõrre üles ja võimaldab kogumiskotti täita maksimaalselt andes niidetud murule suure hoo.

Paljud niidukitootjad on üritanud ühe tera abil kõiki funktsioone saavutada, kuid reaalsuses kehtib lause: “mis kõlbab kõigeks, ei kõlba millekski” ja kuskil on tehtud järeleandmisi. Lisa tera kujule on oluline ka kasutatud metalli kvaliteet, selle paksus ja vastupidavus löökidele.

Aastatepikkuse praktika käigus on tulnud ette, et muruniiduki tera puruneb löögi tagajärjel ja lendab läbi korpuse, mille tagajärjel on oht tõsiste vigastuste tekkeks.

Kogumiskoti täituvus sõltub lisaks terale ka kasti enda ülesehitusest. Plastikust kasti puhul on võimalik aerodünaamiliste lahenduste abil saavutada maksimaalne täituvus, kuna seal on võimalik suunata õhuvoogusid nii, et kasti täitmine algab põhjast ja lõpeb pealmise kaanega.

Lisaks on plastikust kast tagant kinnine, mis tagab selle, et koos muruga kasti heidetavad liivaterad ja muud väikesed osad ei paisku jalgade vastu. Riidest kasti puhul on aga õhuvoolusid pea võimatu kontrollida, mistõttu jääb kogumiskorv tihti poolenisti täidetuks ja lisaks toimub tolmu ja peenemate osakeste läbivool jalgade pihta.

Riidest kastist tuleb tavaliselt niidetud muru välja raputada samast avausest, kust see sisse paisatakse, kui aga paljudel plastikkastidel on võimalus pealmise kaane avamise abil kogutud muru hõlpsasti välja kallata.

Kogumisfunktsiooni puhul on oluline ka niidetud muruliblede võimalikult lühike teekond kogumiskasti. Kast täitub maksimaalselt ja ummistuse teke on kõige vähemtõenäolisem, kui niidetav muru paisatakse otse korpuse tagumisest osast kasti.

Kui aga kogumistoru on toodud ringiga masina küljelt – külgväljaviskega niidukite kogumissüsteemi puhul – siis on natuke kõrgema või niiskema heina korral ummistumine ootuspärane. Kuna muru kogumine ja niidetud muru kvaliteet on Lääne-Euroopas tõusev trend, siis on enamus tänapäevaseid muruniidukeid just kogumiskorviga.

Mis puudutab muruniidukite mootoreid, siis tasuks eelistada selliseid tootjaid, kes pakuvad oma toodetele ka varuosasid ja mootoreid, mille puhul on tootmises kasutatud kvaliteetset metalli ja plastikut.

Enamus odavama hinnaklassi niidukitest on mootoritega, mis ei ole mõeldud remontimiseks: esiteks ei ole võimalik nendele varuosasid tellida või kui on, siis on hinnad väga kõrged ja väikeseid detaile ei ole võimalik eraldi saada; teiseks on kasutatud materjalid sellised, mis purunevad kergesti, muutes niitmise kasutajale ohtlikuks.

On tulnud ette, et töö ajal ootamatu löögi saanud muruniiduki väntvõll murdub pooleks ja eemaldub koos teraga masinalt. Selliste mootorite puhul ei jää tavaliselt muud lahendust kui paigaldada uus poolmootor, kehvemal juhul mootor välja vahetada.

Samuti ei pea kehva kvaliteediga niidukitel starterisüsteem vastu – ühe vale tõmbega on oht starteri plastdetailide deformeerumisele ja tuleb välja käia mitukümmend eurot uue starteri eest, halvemal juhul pole lihtsalt uut detaili võimalik varuosana tellida.

Tasuks eelistada selliseid tuntud ja pika ajalooga mootoritootjaid nagu Briggs&Stratton, Kohler, Honda ja Kawasaki. Nende puhul võib kindel olla kvaliteedis ja varuosade saadavuses.

Kvaliteetsed niidukitootjad paigaldavad oma muruniidukitele võimalikult kerged, kuid piisavalt võimsad mootorid, mis tagavad ilusa niidutulemuse. Mootori võimsus peab olema tasakaalus niidukorpuse laiusega – mida laiem korpus, seda võimsam mootor.

Kui üle poolemeetrise niidulaiusega muruniidukile on paigaldatud väike mootor, siis võib olla kindel, et täislaiusega niites või kõrgema muru korral jääb võimsusest puudu.

Väiksema niidulaiuse puhul muudab paigaldatud suur ja võimas mootor aga lükkamise raskemaks ja seetõttu töötegemise väsitavamaks

Kõige halvem on kombinatsioon kui lisaks suure kaaluga mootorile on käepideme ülekandenurk selline, et iga kallutuse käigus langeb käepidemele suur koormus ja tekib pinge sanga ja selle kinnituskoha vahel.

Sellise tehnilise lahendusega muruniidukitel on suur tõenäosus lõtkude tekkeks ja kinnitustest lahtimurdumiseks. Käepideme kinnituse kvaliteetsust saab poes testida niidukit sangast allapoole vajutamisega: kui niiduki esiots tõuseb hõlpsasti, ilma viivituseta vajutuse tagajärjel, siis on tegemist tehniliselt korraliku lahendusega.

Kauge kaarega soovitaks mööda minna niidukitest, millel esineb juba uuena käepideme lõtk. Paljudel plastikust korpusega niidukitel on sanga alumine osa korpuse sisse integreeritud ja osadel metallkorpusega niidukitel mitme punkti abil korpusele kinnitatud ning seetõttu on need lahendused ka lõtkuvabad.

Kompaktne ja hõlpsasti manööverdatav niiduk tagab mugavama ja kergema käsitlemise niitmisel.

Muruniiduki valimisel tuleb lisaks soetusmaksumusele arvestada, et tegemist on pikkadeks aastateks tehtava investeeringuga ja tuleks valida mudel, mis on vastupidav, kvaliteetne ja millele oleks tagatud varuosade ja järelhoolduse saadavus.

Kõige kindlam on küsida nõu spetsiaalsest metsa- ja aiatehnikaga tegelevast kauplusest, kus tutvustatakse erinevate mudelite funktsionaalsust, ülesehitust ja aidatakse leida sobiv niiduk just Teie muruplatsi ja krundi eripärasid arvesse võttes.